Via wine || Päev 6

Pühapäev oli see päev, kui meile jõudis kohale, kui hea Itaalias olla on. Selline sisemine rahu ja heaolu tunne. Hommikul käisime poes koos naisperega ja ostsime igast vajalikke asju. Päev oli hästi soe -  pakun, et päikese käes oli üle 30 kraadi. Kastsime taimi ja aitasime Claudiol (pereisa) restorani külaliste jaoks valmis seada. Pühkisime ja katsime laudu jne.

Terve päev oli hea ja energiarikas olla, kuigi õues oli väga kuum. Lõunasöök oli täna kuidagi väga armas, pererahvaga jagasime lugusid ja naersime koos - väga tore oli. :)

Härra Purr maxlebos.

Kell 17.51 (jah, täpselt) helistas Beppe ja ütles, et 40 minuti pärast tuleb ta meile järgi ja me läheme veinifestivalile. Kiire pesuskäik ja oligi minek. Mina olin muidugi ülimalt elevil, sest ma väga midagi veinidest ei tea, aga huvi on suur. Ja muidugi fakt, et me saame proovida Itaalia kvaliteetveini, pani mind seda festivali veel rohkem ootama!

Festivali nimi

Festival toimus ühe linnaosa väikesel alal, mis oli selle ürituse jaoks eraldi suletud.

Sõbrapildid Beppega. Üks vahvamaid itaallaseid üldse! :)

Beppe kohtas üle 20 aasta oma endist kolleegi Mauriziot, kes festivalil pakkus veini, mida valmistatakse talus, kus ta töötab. Selle nimeks on Tallarini.

See on üks parimaid punaseid veine, mida ma eales proovinud olen. Just selline mõnusalt magus ja üldse mitte kuiv. Perfetto! (Vahemärkus Kadrile: tean, et magusad veinid sulle väga ei meeldi, aga usun, et see oleks küll sulle maitsenud. Tõesti hea oli! :))

Vaieldamatult kogu õhtu lemmik!

Maurizio tegi meile boonuse ja pakkus veel ühte teist veini, seekord valge. See vein oli kuivem ja mitte nii magus kui eelmine. Annikale see väga meeldis - ta on ka kuiva veini armastaja. ;)

Järgmine vein oli pärit La Rodola talust. See oli samuti magus ja veelgi mahlasem kui eelmine punane vein, mida proovisime. Aga pean ütlema, et Tallarini vein meeldis mulle kõvasti rohkem. :)

Viimasena maitsesime punast ja kuiva veini, aga see ei meeldinud meile kummalegi ja jätsin ka pildid tegemata. Millestki olulisest te aga ilma ei jää, sest pudeli sildidki olid seal üsnagi eemaletõukavad, rääkimata selle putka aurast.

Käisime festivalialal ka niisama jalutamas. Seal oli 2 lava üles seatud, kus bändid esinesid. Täitsa head muusikat tegid, minu kõrva igatahes püüdsid kinni, kuigi ma ei saanud aru, millest nad laulsid...

Samuti sain endale väikese sümboolse annetuse eest Boliivias valmistatud puust karbikese, mille üle on mul rohkem kui hea meel. :)

Täiskuu :O

Edasi liikusime õhtusöögile, milleks oli pitsa (oh, üllatust). Suundusime ühte spordikeskusesse, kus ühtlasi oli ka bar/pizzeria/lounge ja sõime parimat pitsat Itaalias so far (minu jaoks). Beppe, kui meie kuulsus, kohtas seal oma bossi Claudiot, kes oli nii puhtjuhuslikult selle spordikeskuse omanik. Claudio kutsus meid golfi mängima, tasuta, lihtsalt niisama. Me olime Annikaga juba sellest festivalist ja pitsast ja kõigest nii vaimustuses ja siis veel golf ka otsa! Milline õhtu!

Olematuid oskuseid näitamas. Tegelikult mõni löök tuli päris hea - pall lendas nii kõrgusesse kui kaugusesse. Algaja õnn...

Nüüdseks oleme kodus ja täielikult veendunud, et see Itaalia on ikka üks ulmeliselt hea koht. Ja see õnnetunne on super! :)

Ciao!