Selles aias on umbes 5 erinevat sorti viigimarju. Värvilt on nad kas lillad või rohelised, kuju ja suurus ka varieeruvad, aga mis kõik huvitavam - kõik sordid maitsevad erinevalt. Me sattusime nii vaimustusse ja pidime kõik erinevad läbi proovima. Piltidel on minu kaks lemmikut, mis on ühtlasi ka Annika lemmikud.
Õhtul viis Beppe meid tema endise õpilase pitsarestorani juubeliüritusele. Sõime pitsat ja kuulasime süldimussi, mida üks härra esitas. Iseenesest oli tore, aga meie kui rahulike eestlaste jaoks oli seda kõike liiga palju.
Ilmselge puhkepaus enne "pidu".
Süldimuusika kuningas vasakul. Paremal olev härra peaaegu et lõhkus oma karjumisega kõlarid ära. Ja meid ka.
Tort oli pitsakujuline ja suur ja maitses päris hästi.
Annika võitis lotomänguga pudeli mingit erilist õlut. Me pole seda veel maitsenud, aga lähitulevikus me kindlasti seda ka teeme.
Seesama süldikunn aga nimetas mind ja Annikat Eestist pärit fotomodellideks. Ja see teema jätkus kuni õhtu lõpuni. Küll me oleme ikka populaarsed Eesti tüdrukud.
Laupäeval alustasime kell 9 tööd. Istutasime viimased taimed ja seejärel asusin mina muru niitma ja Annika ubadega majandama. Mina, kui täielik linnalaps, polnud kunagi varem muruniidukiga muru ajanud. Jah, oli raske, aga töö sai tehtud pärast higitilkasid, vastikuid putukaid ja rohelisi käsi.
Lisaks veel ilus (loe: väga valus) vesivill mu pisikesel käel. :)
Valmis produkt. Ise olen rahul.
Ah jaa, peaks veel näitama meie töö vilju peenral. Kahjuks me ei teinud before-pilti, aga võin kinnitada, et see oli enne väga hull.
Avastasime ükspäev (enam ei mäleta), et neil on aias ka kilpkonn. Nimesid me ei tea, seega ütleme, et see on Michelangelo ja me siiralt eeldame, et ta on ninja.
Täna, laupäeval, jõudis kohale ka õige Itaalia suvi. Õues on täiega palav ja päike kütab. Mõnus :)
No comments:
Post a Comment