Peale tööd käisime puuviljaaias jalutamas, kus sain esimest korda elus päris värsket, puult korjatud viigimarja süüa. See mari jääb mulle vist küll eluks ajaks meelde, sest see oli nii mahlane, aga samas mitte supermagus, kuid siiski NII HEA. Kunagi mingipäev teen pilti ka, täna polnud kaamerat kaasas. Samuti avastasime aiast hurmaapuu, millest Annika oli supervaimustuses. Hurmaad polnud kahjuks veel valmis, aga fingers crossed, et kahe nädala jooksul, mis me siin veedame, saavad needki valmis, et me saaks neid proovida. :)
Kella poole kaheksaks tuli meile Beppe järgi ja viis meid Bergamosse sööma. (Vahemärkus Raunole: teel linna nägin ka "Centro Porsche Bergamo"-t...*pisar*) Käisime sellises pargis, kus oli palju toitlustajaid, umbes nagu meil laulupeol, ja sõime polenta't. Polenta on maisijahupuder ja see on Itaalias väga tuntud söök. Mina maitsesin ka Itaalia õlut, mis oli täiesti teistmoodi kui Eesti õlu. Alguse maitse on värskendav ja võib-olla pisut puuviljane, aga järelmaitse oli väga mõru. Samas mulle täitsa meeldis. Beppe lubas mõni teine päev ühte "very special" Itaalia õlut proovida anda. Eks näis, kuidas see on. :)
Liikusime suure tiiruga läbi vanalinna, Beppe jutustas meile Bergamo ajaloost ja näitas huvitavaid paiku.
Keskväljakul oli värviline kunstmuru.
Plixid lõid end linnamineku jaoks ikka üles :) Beppe ka kiitis ;)
Aplodeerisime kahele žonglöörile (minu väike sõrm on endiselt väga fancy)
Külastasime kirikut, mis on ööpäevaringselt avatud.
Ja siis... Õhtu täielik tipphetk - jäätis. Mamma mia, ma pole nii head jäätist ealeski söönud. Me olime Annikaga nagu õnnesärgis sündinud sel hetkel! Ausõna!
Tänaseks siis kõik, varsti jälle :)
Ci vediamo!

No comments:
Post a Comment