Pärast seiklust Roomas asusime Puglia (Itaalia kannaosa) poole teele. Hommikul kell 5 äratus, kella poole kuuese rongiga rongijaama. Hüvastijätt meie ootamatu perega oli isegi suht kurb. Kahju oli lahkuda. Aga üks on kindel - kunagi me näeme neid veel! Ma usun seda!
Saime süüa-juua kaasa, jehhuu!! :3
FAIRTRADE!
Bari linn.
Kella viieks jõudsime Carovignosse. 6 tundi rongis möödus üllatavalt kiiresti. Meie kõrval istus üks noormees, kes tundus meist huvitatud olevat. Igatahes ta alustas vestlust üritades ära arvata, kust me pärit oleme. Meile positiivse üllatusena pakkus ta enne Skandinaavia riike kui Venemaad, aga õige vastuse leidmine võttis siiski natuke aega... Väikese riigi viga, mis teha.
Uus kodu on kena. Elame linnas sees (vahelduse mõttes niiiiiii hea) ja oma korteris. Korteri mõnusid kasutame täiega ära - igal õhtul teeme kaminasse tule ja joome selle ääres teed. Mõnna! :3
Peremees Gianni ja ta naine Graziella on väga armsad. Lapsed on neil juba suureks kasvanud ja elavad oma peredega Põhja-Itaalias. Nad on täiega hoolivad ja toidavad meid hästi. Graziella on superhea kokk - iga söögikord on jumalik kogemus!
Meiega liitus ka üks 23-aastane noor naine Prantsusmaalt, Pariisist. Nimi on tal Florance. Vahva neiu, avameelne, kuid kohati ilma filtrita. Järgmisest nädalast Florance lahkub ja tulevad uued inimesed Šveitsist.
Florance tuba. Ta sai suure voodi... Oleme kadedad.
Need armsad punnikesed, mis minu ja Annika kätele tekkisid läksid vahepeal ikka päris hulluks. Gianni ja Graziella hakkasid muretsema ja viisid meid arstile. Tegelikult isegi koguni nelja erineva arsti juurde... Meile kirjutati antibiootikumid ja üks kreem, mida kolm korda päevas peale peame panema. Aga haiguse edenedes tundus, et asi ei taha üldse paremaks minna. Punnid on laienenud ja hakkasid sügelema ning valutama. Üpris ebameeldiv on. Et teid šokist säästa, ei hakka ma pilte lisama... Loodetavasti varsti see haigus läheb üle, sest nii jätkata oleks küll vastik.
Tööks on meil oliivide korjamine. Iseenesest täitsa tore töö - pole füüsiliselt väga raske, kuid pisut rutiinne. Oma ema soovil kirjutan ka siia, kuidas oliive korjatakse.
1. Kõigepealt pannakse puude alla võrgud. (Puid on siin talus kokku 1000 ja kõiki korjatakse võrkudega!)
2. Siis kammitakse alumistelt okstelt oliivid maha ja ülemistelt pekstakse need pikkade varrastega alla võrgu peale.
Gianni
Tööline Franco
3. Võrkude abil kogutakse oliivid ühte hunnikusse.
4. Suuremad oksad korjatakse välja, et rohkem oliive kasti mahuks. Lehed sorteerib hiljem masin välja.
5. Oliivid pangi ja pangidest suurematesse kastidesse.
6. Meie töö on tehtud. Edasi viiakse oliivid töötlusesse. Mitme masina abil puhastatakse ja sorteeritakse oliivid ja algab õli valmistamine.
Suuremaid-väiksemaid
Nii lihtne see ongi! Gianni on üks väheseid siin alal, kes korjab oliive võrkudega. Mujal lastakse oliividel ise alla kukkuda ja korjatakse puude alt masinaga. Sellisel moel tuleb supermarketi õli, nagu Gianni seda kutsub, s.t madala kvaliteediga õli. Meie õli on aga kõrge kvaliteediga. Ja maitses tõepoolest on vahe sees. Isegi meie saame sellest juba aru.
Gianni õli on kõrgelt hinnatud ja tal on isegi oma kaubamärk pudelitel - uhke värk! ;)
Ükspäev käisime kõik koos mere ääres jalutamas. Õues oli päääris külm ja tuuline, aga ilus!
Florance Pariisist
Banaanipuuuuuu
Üldiselt on siin päris mõnus, hellitatakse söögiga ja koheldakse hästi! Polegi töölised nagu eelmises talus, vaid vabatahtlikud. Splendido! :)
Kahjuks suvi on läbi ja ilmad lähevad külmemaks. Ükspäev oli ainult 9 kraadi väljas ja niiiiii külm oli... Ma ei tea, kuidas me Eestis selle talve üle elame. :/
Ciao!
No comments:
Post a Comment